Siki: Minu Elu Hetkede raamat: Siki mõtisklused

Mõte elust, mis jäädavalt möödas

Thu, 21 Aug 2008 20:49:46 GMT

Käisin suvel isegi mitu korda maal, kui lapsed seal olid. Mu ekskaasa, laste issi, kolis oma uue perega maale. Päriseks.
Neist käikudest on jäänud kummitama üks...mõte. Üks tundmus.

Tormist puretud purjed,
piksest räsitud raad...
viimaks paistabki kallas
võrras rannapiir

Nad on toredad.
Kunagi... mina lihtsalt ei suutnud enam. Ja üks hetk seetõttu ka ei tahtnud enam... vastu pidada... Kätes suriseb. See on vist kahjutunne.
Aga ilma tänaseks saadud (elu)kogemusteta ma poleks see inimene, kes ma olen täna... Ja mu käed ei suriseks.

Vabane vaevast kui kevade lind...
kesk ääretut merd ja ääretut taevast
nii vaba ja kaugemeelne on ilm... maailm...

See on koht, kus ma tunnen, et olen osa Kõiksusest. See ei saakski ju teisiti olla... Või saaks?
Vähemalt võin ma olla õnnelik, et Elu on mind alati ümbritsenud HEADE inimestega. Ja vahel... mõne katalüsaatoriga ;)

Life sucks.... Kehv täheseis?

Thu, 14 Aug 2008 19:17:49 GMT

Jummel, see on tõesti nagu minu elu hetkepilt:

Saturn kvadratuuris Neptuuniga + 1° 15'

Kindlusetuse ja hämmingu periood. Eesmärgid võivad olla ebaselged ja teile võib tunduda, et ei suuda hakkama saada isegi kõige igapäevasemate asjadega. Te masendute väga kergesti ajal ja kahtlete peaaegu igas asjas. Eesmärkides, võimetes ja isegi selles, kas olete väärt oma eesmärke saavutama. Teile tundub, et te ei suuda iialgi jõuda oma ideaalini. Sellele seisule on iseloomulik just pettumused, julgusetus ja pessimism. Oht peitub selles, et sedasorti negatiivne mõtlemine võib tõepoolest halvata teie töö või mõne muu tähtsa tegevuse efektiivsust.

Saturn kvadratuuris Päikesega — 2° 31'

Kriitiliste sündmuse periood. Paljud välismaailma asjad panevad teid proovile ja teile võib näida, et raske on säilitada tegevusvabadust. Võite olla sellel ajal arg, kuna elujõud on nõrgem. Parem on mitte väga kõvasti võidelda igasuguste takistuste vastu. Kannatus ja vastupidavus aitavad teil sellest perioodist läbi tulla, kuni teie energia tase jälle tõuseb.
Olge kannatlik ja tehke kindlaks, kas olete õigel teel. Kui olete, siis on see transiit enam prooviks kui kaotuseks. Eks vale tegutsemise märk on tervislikud häired sel ajal. Eriti südame piirkonnas. Tehke siis muudatused oma elus, mis aitavad teil oma tervist hoida.

Õnneks annab see lootust, see et - ükski täheseis ei kesta ju igavesti!
Jääb oodata, kuni Jupiter saab olema sekstiilis Jupiteriga ;)) Kui täheseisud tõesti elu mõjutavad, siis see peaks mulle ehk selgemat ja päikselisemat ilma tooma ;)

Sõprusest

Fri, 04 Jul 2008 09:31:25 GMT

Suvi on jälle käes:) See tähendab rohkem valget aega ja rohkem energiat!

Nagu ka eelmisel suvel, otsin ma rohkem kui pimedal ja kiirustaval sügis-talvisel ajal kontakti oma sõpradega.
Hea on see, et ka uus kodu annab põhjust küllatulekut sättida.

Ja nii ongi mul külas käinud paljud sõbrad, keda ammu pole näinud.

Nii hea on tunda, et olenemata ajalisest või geograafilisest vahemaast on meie vahel endiselt soe ja siiras lähedusetunne.

Ehh.. vahel ma isegi mõtlen, millega ma ometi olen selle ära teeninud... et mu elus nii palju nii suurepäraseid inimesi on :)

... Mitte alati ei ole mul õigel päeval meeles kõigi sünnipäevad... Mitte alati ei ole mul vaba aega siis, kui neil oleks aega kokku saada.... Mitte alati ei ole mul meeles viimased juhtumised nende elus või ajan need sassi...
Aga sellegipoolest tunnen, et meie sõprus on neile oluline lihtsalt minu enda, mitte minu tegemiste või tegematajätmiste pärast :)
Ilmselt nad tunnevad, et ka minu jaoks on nad kallid nende endi olemasolu pärast! Ja see on tõesti midagi väga erilist ja sooja.

Nii et kallid sõbrad, olen teile kõigile südamest nii tänulik, et te mu elus olemas olete!

Total mess

Wed, 07 May 2008 11:11:08 GMT

Tundub, et mu täheseis soosib igasuguste segaduste külvamist mu ellu.
Valus.

No pole hullu. Ma elan üle. Väiksemate ja suuremate kaotustega.

Sest ma tean, see läheb mööda.

Ühel heal päeval on jälle päike pilve tagant väljas.

Loodetavasti olen ma siis selle räsimise tulemusena küpsem, targem, parem ja armastavam inimene.
Only time knows.

Rahusadam

Tue, 06 May 2008 18:53:38 GMT

Olin nii lapsena ja eriti teismeeas emale ikka paras pähkel. Kui mu oma lapsed pubeka-eas ära keeravad, siis ei jää mul muud üle kui tõdeda, et mind nuheldakse mu oma pattude eest :))

*
"Kes seda tegi?!"pahandab ema. Tütar vaatab silmagi pilgutamata emale sinisilmselt otsa ja kinnitab tõsimeeli, et ei tea asjast midagi. Vend, kaks ja pool aastat noorem, naeratab süüdlaslikult, väites et temagi ei tea... Süüdlaseks tunnistatakse poiss - ilmselge et ei oska valetada.
Õde itsitab kergendatult, teades, et vennale vähemalt ei määrata karistust... kuigi süüdi oli muidugi tema...

*
Koolipäev lõpeb, 2-klassi poiss jõuab koju ja läheb paar aastat vanema õe juurde, peos pihusoojusest kergelt pehmeks läinud komm. "Võta, meil oli ühel lapsel sünnipäev ja kõigile jagati. Ma võtsin sulle ka."

*
Need on mu kaks mälestuskildu lapsepõlvest.

Nii kaua kui ma mäletan, on mu vend olnud NII HEA.
Ega tal minuga lihtne pole olnud... Aga ma olen ta ainus õde ja ma tean, et ta armastab mind väga. Õnneks oskan ma seda täiskasvanuna ehk oma lapsepõlvepattude võrra rohkem hinnata:)

Käisime eelmisel nädalavahetusel vennal uues kodus külas.
Sai korraga peetud nii soolaleivapidu kui katsikud! Kas pole tore, et nii palju õnne ühes majas!:)

Ja ennäe, mind haaras seal olles kummaline tunne - tundsin end kui kodus.
:)
Kuna elasin kooliajal enamik ajast Tartu, memme (ema ema) juures ja ema kolis sel ajal meie lapsepõlvekodust uude korterisse, siis on Tartuga seotud kodutunne memme surmast saadik kadunud. (Peale keskkooli tulin ma juba Tallinnasse, n.ö. oma käe peale)

Ja venna uues kodus tuli see Tartuga seotud kodutunne äkki jälle tagasi. Nagu koht, kuhu saad tulla ja tunda end lihtsalt hästi. Siis kui kõik sujub, kui ka siis, kui vajad mõistmist ja peavarju. Nagu rahusadam, millest ka Sirts oma blogis kirjutas.

Mõned pildid meie olemisest ja tegemistest. Pikemalt näeb siit.

Imemaitsev päevane grill Ja mõnus õhtune chill

Raymond ja Brita uurivad loomaraamatut Mõnus avarus - nii sees kui väljas

Kas aeg soovimiseks? Sylvia ja Aivo rolleriga sõitmas
Lendav täht või hoopis lennuk?

Sylvia, Brita ja Raymond joonistamas Väike Norah magab beauty sleep`i :)

Kustutatud artikli asemele

Tue, 06 May 2008 17:45:44 GMT

Kui tahta kellelegi midagi tegemata haiget teha, on kõige õigem teda ignoreerida.

Ei, mitte blokeerida. Mitte napilt väljenduda. Ignoreerida. Kui inimene suhtlust vähegi ootuspäraseks peab, teeb just see vaikus haiget...
Ja kui minu jutte ja mind eiratakse, siis ei mõista minagi, miks. Justkui teinuks ma midagi selle põhjustamiseks? Mida sellist, mida sõber mulle otse öelda ei saa?

Nii kirjutab ka Elsa, lugedes otsekui minu mõtteid. Tjaah, meie elu mõjutavad kõige enam meie suhted iseenda ja teistega.

Tänud kõigile toetuse eest!
Olen aru saanud, et sarnaseid muresid on paljudel ette tulnud. Ja eks meil tuleb ka edaspidi... arusaamatused inimsuhetes lihtsalt on elu osa ja on naiivne pead liiva alla peites loota, et "minuga enam nii ei juhtu".
Minu jaoks on küsimus selles, kas soovitakse neid olukordi lahendada või mitte. Nagu öeldakse: kas ehitada müüre või sildu?
Mina valin sillad.

Meid juhivad hirm ja arm

Thu, 10 Jan 2008 21:40:33 GMT

Mulle tavaliselt väga meeldivad muutused. Need on põnevad! Praegu aga... on mul küll natuke hirm....

Finantsturgude kohta öeldakse, et siin on valdavaks kaks tunnet – hirm ja ahnus. Ühelt poolt soovitakse rohkem raha teenida, samas kardetakse raha kaotada. Kui fundamentaalne analüüs kõrvale jätta, siis vastavalt neile kahele jõule paljus turud üles-alla käivadki.

Elus on sageli valdavaks kaks tunnet – hirm ja armastus.

Hirmud väljenduvad selles, et me kardame, et ei saa hakkama, kardame näida rumalana, saamatuna või teha mingeid „valesid” käike.

Armastuses suudame me keskenduda sellele mida teha meeldib, suudame tuua rõõmu enda ja ümbritsevate inimeste ellu. Armastades ennast (ja teisi) ei pahanda me endaga (ega teistega) oma valikute (ja ka möödalaskmiste) pärast. Kõik tundub siis palju lihtsam ja ilusam.

Armastus on kui soov, tahe, tõmme, headus, voolamine. Hirm on kui tõukumine, eemaletahtmine, blokeeru(i)mine, kangestumine.

Homme läheme ja kirjutame alla oma uue kodu võlaõiguslikule lepingule.... Kui Kaidol võttis siin paar päeva tagasi võimust hirm, et kuidas rahaliselt hakkama saame (mis oli vist küll osaliselt tema isa hirm ja ebakindlus, mille ta Kaidosse süstis...), siis selle pärast mina miskipärast ei karda. Mitte et korteri müük ja kõik see rahaline pool lihtne olema saaks... aga ma olen suht tulest ja veest läbi käinud ning ma olen kindel, et me saame hakkama.

Mida lähemale aga kolimise ja lepingute sõlmimise aeg tuleb, seda enam on mul tekkinud aga hoopis teistugune hirm... Hirm, et äkki mulle ei meeldi seal. Äkki ma hakkan seal hirmsasti taga igatsema praegust - OMA KODU..? See armas metsa-äärne maja on ikkagi väga pikka aega (pea 12 aastat) olnud päris minu oma kodu. See esimene... Oehh.

Kui ma Raymondile oma muret kurtsin, siis ta ütles osavõtlikult:“Emme, ära muretse, sa harjud ära. Sa ju elasid enne seda kodu (lapsena) ka kusagil mujal. Ja harjusid siin ära“
:)
Ma loodan, et tal on õigus.

Aasta 2007 tahavaatepeeglis

Sun, 30 Dec 2007 21:03:49 GMT

Öeldakse, et tahavaatepeeglisse vahtides on raske edasi sõita. Teatud mõttes olen nõus, kuid mitte lõpuni. Elatud elus peitub meie tuleviku jaoks nii palju olulist!

Hea on osata ammutada jõudu ilusatest ja rõõmsatest hetkedest, et ka kurvemaid ja jõuetumaid hetki vaid ajutiste ja mööduvatena võtta oleks võimalik.
Hea on jätta negatiivsed kogemused tuleviku jõuõlgadeks, õppetundideks mida omandada, et tulevikus osata teisiti teha.

Mul on juba aastaid kombeks vaadata aasta lõpul tagasi läinud aastale ja teha plaane uueks aastaks.
Hämmastav, kui paljud aasta esimeses pooles toimunud asjad kipuvad juba meelest minema. Eks meie mälu ole ka selektiivne – mäletab seda, mida tahab...

Selles aastas on olnud palju erinevaid vahvaid rõõme, kuigi tagantjärgi hindan aasta pigem keeruliseks ja raskemapoolseks. Eks selliseid aegu peab ju ka olema

Milline siis oli aasta 2007 suures pildis?

-    Asutasin oma koolitusfirma Sunshine Training, tegin päris palju koolitusi. Arendasin teisi ja arenesin ise. Alustasin Äripäeva Müügikäsiraamatu toimetamist. Hansaga... on tekkinud minu enda jaoks teatud... taandarengud. Nendega tuleb uuel aastal edasi tegutseda.

-    Sylvia läks esmakordselt kooli ja Raymond juba teise klassi. Palju vahvaid aegu sai nendega koos veedetud! Lisaks käisime kevadel koos Egiptuses ja augustis Muumimaal.

-    Reisisin ja nägin rohkem kui varem laia maailma – Moskva, London, Berliin, Kairo... Suurlinnadest märksa rohkem meeldis sukeldumine Punases Meres.

-    Avastasin enda jaoks uue ja põneva maailma – fotograafia. Nägin Eestimaa loodust rohkem ja sügavamalt kui varem.

-    Tore oli, et sõpradega sai palju aega veedetud! Sellesse aastasse jagus kõike - nii ammuste sõprade taasleidmist, olemasolevatega tülitsemist ja leppimist kui ka päris uute sõprade avastamist.

-    Isiklikes suhetes oli samuti sel aastal nii rõõme kui muresid – nii oli vanade suhete lagunemist, uute otsimist kui uue/olemasoleva leidmist. Kuna hingerahu ja tasakaalu toob meile kõige enam selgus isiklikes suhtetes, siis mul on hea meel, et selle aasta lõpp ka siia selgust tõi.

Uue aasta suhtes olen igatahes ootusärev. Seal on juba mitmeid põnevaid asju mind ootamas!

Love is not enough... but everything starts from that

Sun, 30 Dec 2007 12:43:39 GMT

Ainult armastusest ei piisa, et olla hea elukaaslane. Nii nagu ka ainult emaarmastusest ei piisa oma lapse armastamiseks.
Armastus vajab hoolitsust, koostegevusi, koos saadud kogemusi...

Kas armastus on niisama palju otsus kui tunne....? Vastastikune keemia, tõmme, vajadus olla koos. Ja tahe, soov olla koos... koos nii heas kui halvas, rõõmus kui mures, rikkuses ja viletsuses... vastupidamist olukordades, kus tavaliselt loobutaks...

"Kas vana arm ka roostetab..?" laulis meile suvel folgi ajal Viljandi lossi varemetelt Radek. Aeg on näidanud - "ei ta roosteta...."

Minus on hingerahu.
Minu elu puzzle tükid oleksid nagu kõik paigale asunud...

Nii et taas pean ütlema, nagu filmis "Noor pensionär: - "Leopold on mulle nende lahutustega nii armsaks saanud!."
Tegelikkuses tähendab see aga seda, et meil on olnud aega teineteist ja ka iseennast paremini tundma õppida ning oma nurki teineteise suhtes tasandada. Õppetunnid, mis mul ka J-ga õppimata jäid... on ehk minuni jõudnud.
Eks esimest armastust, elu avastamist, laste sündi, koos üleelatud eluraskusi... on küll raske ületada. Kuid elu läheb edasi. Ja tal on meile veel nii mõndagi pakkuda.

"Kas armastus on niisama palju otsus kui tunne?" keerleb mu peas taas. Ju ta on seekord mõlemat.
On tunne.
Ja on otsus. Et tal lubatakse olla ja kasvada.

Sest armastus on meie kõigi sees olemas. Me ise valime, kellega me seda jagame.

Tsitaadid ja mõtteterad minu elus

Tue, 04 Dec 2007 19:46:38 GMT

Minu kirg mõtteterade vastu sai alguse aastal 2002, kui mu elus oli väga raske aeg. Mu töökaaslased ei tundud mind äragi - tavaliselt särasilmsest ja rõõmsameelsest tüdukust oli saanud valust tuimalt enda ette vaatav inimvare. Brr... praegu jooksevad judinad üle selja, kui seda meenutan. Õnneks on see aeg ammu seljataga, tehes mind oluliselt küpsemaks ja paremaks inimeseks, ma loodan. Aga see selleks.

Armas töökaaslane Ege tuli ja pani mu kuvarile ühe jõuduandva luuletuse, et see mind rõõmsamaks teeks. Ja see aitas! Vähemalt mõneks hetkeks.

Sellest ajast alates hakkasin ma otsima elujõudu, positiivsust ja elujaatavat suhtumist endas kandvaid mõtteteri, tsitaate ja ütlusi ja ümbritsesin end nendega. Koondasin need ka oma vanasse kodukasse.

Tänasel hetkel ei ole ma enam ammu nii janune ega vaja väljastpoolt tulevat positiivsust, et sisemist tasakaalu säilitada. Aga sellegipoolest meeldivad mulle mõtteterad - "lühidalt ja jõuliselt väljendatud mõtted, mis aitavad elu parandamisele kaasa" - tsiteerides Cicerot.
Teinekord lugedes mõnd mõtet läheb pilt äkitsi selgeks, tekib mõistmine ja tunne, et näen rohkem kui varem.

Seepärast jagan ma teiega üht 3-minutilist, head muusikat ja suurmeeste suust pärit ütlusi sisaldavat filmilõiku "Great Quotes From Great Leaders".

Pärast seda on taas tunne, et kõik on võimalik!

Blogimaailm

Tue, 04 Dec 2007 10:39:19 GMT

Kummaline, mu blogi sattus Epppppu blogi lugemisest kirjutades blog.tr.ee lehel esiletõstetud lehtede hulka.
Olen seda saiti vahel kasutanud, huvitav on lugeda inimeste tegemistest ja sellest, mis neid toidab. Leiab huvitavaid mõttekäike, inimesi, elusid.
Püüdsin end ka blogisaidi kasutajaks regida... mõistmatuks jäi, miks peab selleks olema lehel postitus, mis sisaldaks tähekombinatsiooni "wtOWwDeDTZ" ?!

Eks lehe tegijad eesotsas Rain Rannuga on nutikad tegelased, kes oskavad blogijatele väärtust luues (lihtsam ülevaade, võimalus leida lihtsalt uusi huvitavaid blogisid, almost online jm. vidinad) panna isetäituva blogi enda jaoks raha teenima.

Msn.spaces on aga nii jäik süsteem, et siia nõutud logo vist küll üles ei saa . Olen juba ammu mõelnud, et võiks kusagile blogspot.com vmt uue blogi luua, aga kuidas sa jätad oma pesa maha .

Vaata siis, logo istutamine õnnestuski

Epppppu avastamas

Tue, 04 Dec 2007 00:03:48 GMT

Avastasin enda jaoks ühe laheda inimese blogi – Epp Petrone - ajakirjanik, kirjastaja ja blogija, ütleb tema kohta Vikipeedia.
Ma lausa sukeldusin sellesse, lugedes tunde ta paariaastatagust, msn.spaces asuvat blogi. Uus on tal rohkem võimalusi pakkuvas veebimootoris, kui msn.spasces seda võimaldab, kuid mind võlus miskipärast just see varasem, Ameerika-aastatest pärit.

Kummaline tunne on vahel lugeda inimeste eludest. Nagu piiluks kellegi toa kardinate vahelt sisse... Samas on need lood on ju internetti kõigile kättesaadavaks riputatud. Nagu...raamatud. Kes soovib ja kel huvi, saab lugeda. Ja ehk leiab ka enda jaoks midagi.

Tema lood on nii... ehedad. Mina niimoodi kirjutada ei oska... Ja ma ei mäleta enam mida ma tol, möödunud hetkel mõtlesin või tundsin, kui need pole kohe kirja saanud..
Mitmetes mõtetes tunnen ära endale tuttavaid mõtteid. Aga jah, ka mina olen ju naine. Ja ema. Ja tütar.

Mõned tsitaadid temalt, mis mulle neil hetkedel eriliselt helisema jäid:

"Ma ei saa aru neist, kes kardavad vanust. Võibolla nad kardavad iseenda sisemist tühjust. Mina olen uhke, et olen 31, sest ma olen oma arust ikka palju targemaks ja huvitavamaks arenenud kui näiteks 21aastaselt."
„Ükskord tegin intervjuud ühe psühholoogiga, loo teemaks oli perfektsionism. Ja ta ütles mulle: "Kõigil inimestel on kodus segamini sahtlid. Aga ainult osa põeb nende pärast ja tunneb end pahasti." Sellest päevast peale otsustasin mitte põdeda oma segamini sahtlite pärast.“
Õnneliku abielu saladus on osata tülisid lõpetada ja mõnusalt ära leppida. Ja õnneliku reisi saladus ka (sest mina pole küll veel sellist reisikaaslast kohanud, kellega ilma tülitsemata saaks hakkama).
Ning mis lapsega reisimisse puutub, siis - see on nagu sünnitus. Juba järgmisel päeval või vähemalt kolme päeva pärast mõtled: aga polnudki ju selles hullu midagi!

Ma pean end ka aktiivseks inimeseks, kui Epu tegemisi-toimetamisi lugedes näen, et mul on veel küllalt arenguruumi...

Huvitav, kas üht inimest ongi võimalik veel lähemalt tunda kui läbi tema (veebi)päeviku..? Kõige lähedasem sõbrad ehk..

I want this to last...

Sun, 25 Nov 2007 20:45:19 GMT

Everytime we touch
I can`t help this feeling
Everytime we kiss
I can sware I could fly...

I want this to last....

Vahel tahan olla kurt konn...

Sun, 25 Nov 2007 20:29:00 GMT

Olen viimasel ajal mõelnud ühele vanale loole:

Elas kord seltskond konnapoegi, kes tahtsid korraldada võidujooksu. Nende soov oli pääseda kõrge torni tippu. Kohale oli tulnud palju rahvast jooksu vaatama ja võistlejaid innustama.
Võistlus algas.
Ausalt öeldes keegi vaatajatest õieti ei uskunud, et konnapojad võiksid jõuda selle kõrge torni tippu. Kuulda oli vaid selliseid hõikeid nagu: "Oi kui raske!!! Nad ei jõua kindlasti KUNAGI kohale!" või: "Neil see ei õnnestu, torn on liiga kõrge!" Osa konnapoegi katkestasid... vaid üks ronis vapralt üha kõrgemale. Inimesed hõikasid jätkuvalt: "See on liiga ränk!!! Keegi ei saavuta seda!"
Üha enam konnapoegi väsis ja loobus... ...Kuid üks jätkas ronimist aina kõrgemale...

Ta ei soovinud teistest hoolimata loobuda!
Lõpuks kõik teised olid ronimise katkestanud, vaid see üks konn pääses tänu tugevale ponnistusele torni tippu!

Nüüd soovisid kõik teised kaasvõistlejad loomulikult teada, kuidas see tal õnnestus!
Üks läks konnalt küsima, kuidas ta õieti saavutas selle ja jõudis lõpuni.
Siis selgus...
Võitja oli KURT!!!

Ja selle loo õpetus:
Ei tasu kunagi kuulata inimesi, kes on kahtlevad ja pessimistlikud, kui sina ise millesegi usud. Sedasi hävitavad nad võimaluse, et võiksid täituda Sinu unelmad ja soovid, mida Sa südames kannad!

Samuti - tasub mõtle alati oma sõnade mõjule, sest kõik mida ütled, võib mõjutada teise inimese elu!

Seepärast: Ole POSITIIVNE!
Ja ennekõike: Ole hetkeks KURT, kui keegi ütleb Sulle, et Sa ei suuda oma unelmaid tõeks teha!

Ootan

Sun, 18 Nov 2007 23:15:33 GMT

Puhas ja palav
janu sinu järele
kõige suurem
kõige sügavam igatsus
annab su käe
minu kätte
sinu kahe lause
kahe pilgu vahel.
kohiseb tuul
üle metsa

/Jaan Kaplinski/

Sügisrõõme :)

Thu, 11 Oct 2007 09:43:03 GMT

Avastasin, et septembris 2005 kirja pandud read sobivad suurepärased ka minu tänaste mõtete ja soovidega:

Armas sõber,
oska tunda rõõmu
pea kohal lendavast haneparvest,
sügise lõhnast keset hommikust kargust,
pühapäevase linna lummavast rahust
koduaknale trummeldavast vihmasajust.

Ja kaaslastest,
kes mõistavad ja armastavad sind sellisena
nagu sa oled.

Soovin Sulle,
et see sügis tooks Sulle rõõmsaid ja päikselisi hetki,
mis valgustaksid pimedaid sügisõhtuid.

Rohkem, kui ise oskasid loota.
:)

Elu on mäng?

Tue, 28 Aug 2007 16:52:55 GMT

Elu on mäng.
Vaatasin rannal mängivat poisikest. Ta tegutses oma maailmas – mängis kujutletava autoga – änn-änn! liiva lendas.

Vahel tundub mulle, et elu ongi ainult üks suur kujutluspilt. Lamades sooja päikesepaistelise ilmaga rannaliival võib mõelda end õnnetuks. Samas, kõndides läbimärjana vihma ja tuule käes võid olla samas nii õnnelik!
Paradiis on meie endi südames.
Kui on.
Kõik on täpselt selline kuidas me teda võtame.

Elu ei ole mäng.... aga siis, kui sinust sõltuvad ka teiste inimeste elud..
Kui Sinu otsused mõjutavad nii enda kui ka teiste inimeste elusid, siis tundub otsustamine nii raske... nagu oleks seda võimalik teha vaid üksainus kord....
Ja ometi tahad kõigile vaid head...

Hei Sina,

Sat, 25 Aug 2007 07:45:40 GMT

Mis võim on su huultel,
et kõrvale astuda puudub mul paik?

...Mu suul on jah
ühe metsiku nõiutud pirnipuu maik

Kas ta külmal talvel ei hukkunud,
siis, kui otsa sai loomgi ja lind?

   ...ei, ei, oma hingeõhuga
   teda hoidsin,
   nagu nüüd sind.

Mis on sul anda,
et tuled nii vastu mind nagu musta ööd?

   ..mööduvat mööduvat aega,
   mis mu süda lööb...

(Mari Vallisoo)

Elutee kummalised kurvid

Fri, 24 Aug 2007 21:39:41 GMT

Üht inimelu teha nähtavaks
ja anda paljudele
päriselt
ei saa.

Jääb vahemaa,
jääb võõrastusevarjund.

Vaid siiras sõprus,
avar armastus,
me erisusi lähendab ja liidab...
(D.Kareva)

Meie elus on inimesi, kes tulevad ja lähevad.
On neid, kes on nii kallid, et ei tahaks neil kuidagi minna lasta... Aga vahel ilmselt peab.
Aga just nemad jätavad südamesse sügavamad jäljed ja just neist tunned kauem puudust kui teistest.

Tegin mälestuste pildialbumi heale sõbrale.
Aluseks olid pildid, mis panin talle kokku ja trükkisin albumiks kaasa kui ta Inglismaale töötama ja elama sõitis. Lisasin neid, mis on tehtud vahepeal koduskäimiste ajal ja hiljem Eestis tagasi olles.
Albumi lõpetab meie ühine Londoniskäik. Elutee kummaliste kaarte taha, sinna meie sõprus ka jäi...

Ma loodan, et ehk kunagi ristuvad meie teed taas...
:)

The power of visualization

Fri, 24 Aug 2007 18:46:08 GMT

All good things are coming to me today
I am grateful to be alive!

I see beauty all around me...
I live with passion and purpose
I take time to laugh and play... every day :)
I am awake, energized and alive!

I focus all good things in life
And give thanks for them!
I am peace and one with everything
I feel, the joy, the abundance

I am free to be myself.
I am grateful to be..
Me.

Today is the best day of my life!

http://www.youtube.com/watch?v=SHBOMiM9ozs

Armastan neid kuumi augustiöid...

Tue, 14 Aug 2007 17:51:35 GMT

... sooje ja sumedaid.

Sõita läbi pimeda tuledes linna, soe õhk vihisemas juustes...

Mu hinge tekib sel ajal alati kummaline rahutus...
Tahaks mitte minnagi magama. Lebada rannaliival, loendada langevaid tähti... olla koos ja armastada.

Laste isa sai uuesti isaks.

Fri, 03 Aug 2007 09:42:33 GMT

Nüüd juba paar päeva tagasi. See on väga kummaline tunne, mis mind sellega seoses valdab.

Ühelpoolt tohutu kurbus ja lohutamatu loobumine. Millestki, mis nüüd lõplikult läinud. Kuigi aeg on möödunud ja peale seda on palju vett merre voolanud...siiski - viimati jagasime sarnaseid kogemusi koos...

Teiselt poolt aga teadmine - et ta on nüüd taas õnnelik. Seda me ju soovime inimestele, keda armastame? Ja kui me poleks temaga õigel ajal lahku läinud, siis võibolla elaks me tuima ja mõttetut elu ja ta polekski täna nii õnnelik..?

Life is mysterious...

Vaikus

Thu, 02 Aug 2007 17:54:35 GMT

Olen olnud vagusi...
Kuidagi kurb on, kui keegi saab sellest haiget, kui ma püüan oma eluga edasi minna ja oma ellu põnevust loon.

Seepärast on oma sahtlisse kirjutamine ikka kuidagi ... turvalisem. Nii endale kui teistele. Vahel tundub, et rõõmu jagamine on sama keeruline kui murede jagamine.
Aga kui tead, et koputatakse, siis tahaks ju ometi vastata...

Hmhh

Wed, 27 Jun 2007 21:22:47 GMT

Jah, Meelis, tõesti on minus viimasel ajal nukraid toone olnud...

Kuigi on ometi nii palju vahvat elus toimunud – Sylvia lasteaia lõpetamine, lastega on saanud palju koos olla, fotokooli minek - ülipõnev värk!, jaanipäev jm. muud sõpradega koostegutsemised...

Aga eks meie kõigi elus ole aegajalt sinisemaid aegu ja siis jälle värvilisemaid. Eks see nii juba kord käib, ei ole siin mina miski erand.
Nagu vist läbi ridade vist ka lugeda on olnud, otsustasin lahku minna suhtest, mis kuidagi kusagile viia ei tahtnud... ja siis ka veel see kummaline Londonis käik...

Püüdsin pärast neid sündmusi vaadata sügavamale enda sisse, et mõista, milline on ikka minu roll oma elu kujundamisel. Ja mis ma tähelepanuta olen jätnud?
Enese alateadlike hirmude avastamisel aitas kaasa Aira Tammemäe koolitus Palmses.... ja ma pean ütlema, et ma olin ka ise üllatunud, et ma selliseid imelikke asju võin alateadlikult karta... ja teinekord sellest hirmust tulenevalt imelikult käituda võin.

Milleks selline eneseanalüüs hea on?

Rõõmsaks see (esialgu) küll ei tee, aga usun, et hiljem on elus rohkem rõõmu ja vähem (sise)pingeid.
Endale teatud hirme teadvustades saab jälgida end sarnastes situatsioonides. Ja kui näen, et kipun tegema mingeid liigutusi neist sisemistest hirmudest tulenevalt, siis tuleb endale meelde tuletada, et see on vaid nn. FEAR-tüüpi hirm – False Evidence Appearing Real. Ja see tuleb vaid minna lasta

Selle koolituse järgi olen ma oma loomuselt tõeline Puhh – elav ja rõõmsameelne. Küll aga kriitilistes või konfliktsituatsioonides hiilib varjust välja Iiah. Omaette hoidev, sageli nukker tegelane.

Näiteks avastasin ma, et kardan ma seda, et inimesed jätavad mu n.ö. „mängust välja“. Ma ei tea, kust see hirm tuleneb, sest kui ma oma lapsepõlve meenutan, siis mind ei jäetud kusagilt välja, pigem vastupidi... sest ma olin lihtsalt nii aktiivne

Eks on meis kõigis huvitavat, mille olemasolust me teinekord teadlikud polegi. Või oleme, aga oskame selle imehästi isegi enda eest ära peita

Sünnipäev on üks imelik päev...

Sat, 02 Jun 2007 10:48:38 GMT

Mul on täna sünnipäev :)

Otsustasin, et ma ei tähista seda sel aastal.
Kuigi algselt oleks väga tahtnud...

Ühepidi on elutempo olnud nii ülikiire, et sünnipäev jäi orgunnimata... töö, lapsed, öösel koolituste ettevalmistamine..

Natuke liig sai.

Teiseks, vaadates aga oma aastale tagasi, leidsin et ega ma ei ole olnud oma sõpradele ka piisavalt hea sõber

Liiga palju olen teinud tööd, (liiga?) palju olen teinud valikuid laste kasuks,

liiga vähe olen olnud omalt poolt aktiivne ja initsiatiivikas sõpradega kohtumaks ja suhtlemiseks...
erinevate ürituste toimumisel olen liiga sageli valinud hoopis koju jääda...

Ja ma tunnen neist asjust tõeliselt puudust.

Usun sellesse, nagu Manfred Kets de Vries ütleb, et õnn on tee, mida mööda me liigume.
Sihtpunktist olulisemad on teekond, maastik ja reisiseltskond.

Minu jaoks on see ka nii, kuid olen ilmselt teoorias tugevam kui praktikas...
Reisiseltskonda ei ole ma väga hästi endaga rändamas kaasas hoida... Eks meie elutempo on kõigil kiire...

Aga edaspidi püüan teiega, sõbrad, edaspidi rohkem oma aega jagada :)

Head uut aastat

Tänusõnad Sulle

Mon, 28 May 2007 21:59:30 GMT

Lugesin ja sirvisin siin oma varasemate aegade postitusi ja teie komme neile. Eks aastad on ikka igasuguseid aegu toonud... Mul nii hea meel, et olen saanud neid siin teiega arutada. Rõõme suuremaks ja muresid väiksemaks jagada :)

Aitähh Sulle!

Aitähh mõtete, arvamuste, toetuste avaldamise eest!

Need on mulle olulisemad olnud, kui arvatagi oskad :)

Headel päevadel tundub kõik ilus ja lihtne.....

Sun, 27 May 2007 19:36:23 GMT

Positiivses psühholoogias on käibel termin "tassi täitmine".

Iga soe ja siiras soov ja positiivne mõtteavaldus täidab meie tassi. Iga mõttetu kriitikanool, halb nali või põlglik pilk tühjendab seda.

Kas sina mäletad, millal läks viimati su päev rõõmsamaks kellegi naeratusest, pilgust või sõnast?

Millal tegid sa ise midagi sellist, mis rõõmustas teist inimest? Ja seeläbi ka ennast.

Sama oluline kui oma tassi täitmine on ka see, kas täidame või tühjendame ka teiste tasse, nagu ütleb Donald Clifton, positiivse psühholoogia (vaar?)isa. Eks me ole nagu ühendatud anumad.

Kuid selleks, et teiste tasse täita, peab enda tassis ikka ka midagi olema.

Minu tass on küll hetkel (peale Londoni reisi?) täiesti tühi...

Kui ma tagasi tulin, siis hakkasid mu tassi hoolsalt täitma mu töökaaslased, Ruth ja Tarmo. Kõige vahvamad töökaaslased, keda endale üldse tahta võib :) ja tänu kellele käib meil ikka töö ja vile (et mitte öelda laul ) koos!

Ja muidugi mu lapsed, kes tabavad kohe ära, kui ma olen kurb. Käivad mind siis kordamööda kallistamas ja ähvardavad, et kui ma kohe rõõmsamaks ei muutu, lähevad nemad ka nukraks Väga mõjus, kas pole!

Sellistel nukramatel perioodidel ma ise ei otsi eriti teistega kontakti. Ühtpidi tahaks teistelt head energiat saada, aga teistpidi ei taha ju ka nende tuju kuidagi ohustada

Et siis töösse või tuulde... Mitte et töö mind kuidagi õndsamaks teeks, aga see on kuidagi kõige lihtsam viis teiste tasside täitmiseks.

Lõppude lõpuks on päästerõnga leidmine uppuja enda asi.

Kuigi.. niiväga tahaks vahel, et see ei peaks nii olema...

Ilu on vaataja silmades

Sat, 12 May 2007 20:44:00 GMT

Tõnis kirjutas nii armsasti mu orkutisse – et "kuna viimasel ajal on blogisse sissekanded harvad võin oletada, et sul on tihe ja põnev elu käsil".

Nii hea saada tagasisidet, et mu lugusid loetakse. Ja eks see ole nii olnud tõesti.

Sageli on mõtteid, mida tahaks teiega jagada, kuid kõike lihtsalt ei jõua. Teinekord jõuab vaid pildid Flickrisse üles laadida.

On kevad. Ja elu on mitmetahuline. Vahel on energiat nii, et võta ainult ette. Vahel on väsimus selline, et tahaks ainult magadaaa...

Samuti inimesuhetes - on olnud pettumusi, on olnud säravaid leide.

Aga on üks tunne... mis mind saadab. Peale Punases meres käimist ei saa ma peast seda tunnet, mis mind valdas seal vee all. Vaadates looduse kulgemist...

See on nii.. rahulik. Loomulik. Imeilus.

Hiljem, jõudis ühtäkki minuni – ma näen ju seda kõike siin ka, kui ma vaid oskan otsida...
P.S. Need viimased pildid on pärit lehelt http://www.looduspilt.ee/

Mitte miski ei ole juhuslik. Kõik on tervik.

Fri, 19 Jan 2007 20:41:10 GMT

Ma usun, et miski meie elus ei ole juhuslik.

Ei inimesed, kellega kokku satud; kogemused, mida läbi elad; raamatud, mida lugema satud; artiklid-veebilehed, mis sinuni jõuavad...

Olin just oma eelmise loo postitanud, kui hää sõber saatis mulle meie hea ühise tuttava - Alar Ojastu artikli, mis teatud mõttes vastandub sellele eelmisele pildile meeste ja naistevahelistest suhetest - on soe ja lootusrikas

Ilmselt see pidi minuni jõudma, sest tõesti - ei saa ju näidata vaid mündi üht külge.

Võimalik, et osad lugejad tunnevad eelmist lugu lugedes end mõne koha peal ärritununa. Vot ilmselt siis tuleb küsida endalt: "Miks?"

Aga Alari loo leiad kohast nimega Buduaar. Seal oli häid terasid, millega väga nõus olen:

Näiteks:

Suhtes oleme selleks, et jagada üksteise terviklikkust, mitte et panna kokku oma poolikuid külgi. Paljud küsivad: Kas ma olen üksi olles tervik, või olen vaid kellegagi koos tervik?
Üks viib armastusest eemale, teine hoiab armastust alati kohal.
"Kui ma läksin lahku ja mul süda murdus, siis mulle tundus absurdne ja idiootlik minu tüdruku lause: „Kui sa mind armastad, siis sa lased mul minna.”
Nüüd ma saan sellest aru. Kui inimene ei ole enam suhtes terviklik ja õnnelik, siis ongi õige otsus tal minna lasta."
Ega armastus koos temaga minema ei lähe. See on ja jääb. Ainult teistmoodi.

Alar on mees, kes mõistab, miks tema suhted on purunenud. Mida tema ise suhetes valesti on teinud. Ta on seda anlüüsinud ja peab väga tähtsaks inimsuhete hoidmist, andestamist ja vigadest õppimist. Seda kõike ikka selleks, et muutuda ise paremaks ja järgmistes suhetes mitte samu vigu enam korrata.
Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid inimesi, siis oleks meil kindlasti oluliselt vähem lagunenud peresid ja ilma vanemateta kasvanud lapsi.

Kõiki Alari lugusid saab lugeda lingilt: http://buduaar.ee/newSite/Alariveerg/

No krt!

Fri, 19 Jan 2007 19:04:55 GMT

Vahel mõtlen ma küll, et mis krt siin maailmas toimub?! Õnneks on veel mõningaid tublisid mehi...Minu vennast alustades

Aga lugedes täna Kati Murutari lugu lugu meestest ja naistest, siis see langes täpselt kokku sellega, mida ma vaid paar päeva tagasi omaette mõtlesin...

Kati rääkis seal Alaska kelgukoertest, keda üks abielupaar Toris kasvatab.
Isane koer on emasest poole suurem, efektsem ja väliselt imetlusväärsem. Emane on küll õbluke ja vilgas, aga inimesed imetlevad ikkagi kogukat isast.
Tegelikult teeb emane kelgukoer kelku vedades suurema osa tööst. Veab ja rügab, endal kodus kutsikad tissi ka veel ootamas. Isane on lihtsalt ilus. Huvitub kelgu vedamise asemel uudsetest jälgedest ja on igal hetkel valmis mõne võõra emase kannul jugama pistma.

See on ju täpselt sama värk, mis inimestel — ka inimnaine tõuseb mehest kohusetundlikult varem, toimetab ka õhtul veel siis, kui “tugevam pool” ammu massi tõmbab, jagab end palju enamate rollide vahel ning suudab üheaegselt mitut asja teha ja multifunktsionaalselt paljusid vastandlikke ülesandeid korraga täita.

Teatud mõttes sarnane sellega, mis minu peas keerles...

Miks peetakse normaalseks seda, et mees võib järgmise juurde minna, jättes seljataha oma lapsed, unustades nende eest hoolitseda ja vastutada?
Ja et naine, laste ema, peab olema see, kes üksi lastega kogu koorma enda õlgadele võtab?!

Toidab, katab, hoolitseb kodu olemasolu ja korrasoleku pärast, lasteriiete ja kooliasjade eest, mänguasjade ja kinopiletite pärast ..... puhub haigetsaanud põlvele peale ja peab sealjuures olema ilus, hea ja tark?

Miks mees võib lihtsalt lüüa käega?
Mis õigus on mehel väita, et elu on kiire, raha on vähe ja endalgi palju tegemist?!
Kas tõesti selle vabandusega: „Naine, sa oled ju tugev, küll sa hakkama saad.....”

Ehh

Mon, 28 Aug 2006 16:14:50 GMT

Oh, where is my energy, when it`s needed...?

Eee.. as they say:

Most of the stress that people feel does not come from having too much to do.
It comes from not keeping agreements they have made with themselves.
~David Allen~

Vot sedasi

Sat, 12 Aug 2006 10:59:29 GMT

Ei ole õige,
et ilusatel pole hetkekski koledat nägu,
et targad üldse ei tee ainsatki rumalat tegu
ja et hea pole iialgi halb.

Ainult et,
ilus põlgab olnud koledat nägu,
tark ei korda tehtud rumalat tegu
ja hea teab, mis on teistele halb...

Tahan hoida päikest südames!

Fri, 14 Jul 2006 17:33:35 GMT

Me kõik otsime lähedust.

Olles koos kellegagi, keda väga armastad, tunned sa turvalisust, soojust ja ääretut elurõõmu. Sind täidavad õnnestav kindlustunne ja usaldus. Teadmine, et oled õiges paigas.
Olles armunud, hajub enda ja teise inimese vahelise eraldatuse tunne. Jagades armastust, tekib midagi, mis on kõrgemal mõnust, kõrgemal lähedusest. See on ühtekuuluvustunne.
Äkki muutub elu mõttekaks. Kõik muutub nii heaks ja lihtsaks.

Olles ise praegu selle hea tunde sees, tahan ma leida tee, kuidas on seda sidet - seda tunnet võimalik säilitada läbi aja.

Öeldakse, et naised tahavad, et mehed muutuksid, aga nad ei muutu. Mehed tahtvat, et naised ei muutuks, aga nad muutuvad.

Millest see tuleneb, et suhte alguses, tunde alguses – armunud olles, tundub et miski ei muutu - minuga nii ei lähe? Et meie suhe ei muutu ja see tunne jääbki nii hea.

Miks ometi kipub olema nii, et mida aeg edasi, seda enam hakkavad häirima asjad, mis esialgu tundusid olevat armsad või mida me esialgu tähelegi ei pannud?
Miks ometi muutub erutus ja külgetõmme tüdimuseks ja ükskõiksuseks?
Miks muutub austus ja usaldus meelepahaks?

Mõistus ütleb, et „noo, ju siis pole õige inimene”. Aga algusel ju tundus, et oli just see Õige?

Kui palju kordi oled sina mõelnud või oled kuulnud oma kaasa kohta öeldavat: „Ta oli nii hea ja tore, aga nüüd on ta muutunud”.

Osad inimesed liiguvadki nii armusuhtest suhtesse, lootuses leida seda Õiget, kellega tunded jäävadki püsima. Miks iga järgmisega tundub alguses olevat õige inimene ja pärast, tunnete jahtudes, taas, et see ikkagi ei olnud õige inimene?

Teised otsustavad jätkata suhet, mis pole enam erutav ega valmista rõõmu, lootuses, et kunagine suhe mingil viisil taastub. Kõike samamoodi edasi tehes – vaevalt.

Või kõige kurvem valik – lõpetatakse suhted ja otsustatakse elada igavesti rahulikult üksinduses.

Mina ise, olnud viimased paar aastat omapärases, tulevikuta tunduvas suhtes, ekseldes selle suhte tõusudes ja mõõnades, kus olime mõlemad proovinud ka kõrvalradu, olen kõike seda ja korduvalt läbi elanud.

Meie suhtel on olnud uusi ootusärevaid algusi ja nukraid lõppe. Koos oleme tundnud rõõmu, koostegutsemislusti, tiivustavat õnnetunnet, aga oleme tundnud ka sisemist rahulolematust, millegi muu otsimist ja teineteisest eemaldumist.

Läbi kõrvalsuhete ilmsikstuleku ja sellest tuleneva valu oleme me näinud ennast kui kõverpeeglist.

Minu meelest on oluline mitte keskenduda negatiivsele. Me peame olema teadlikud selle olemasolust, kuid see, kummale me keskendume, ongi meie endi valik.
Ühtpidi tegi mõlemale haiget teadmine kõrvalsuhete olemasolust, teistpidi leidsime, et tahame keskenduda võimalustele, mis meil koos olles on.

Räägin siin loo indiaani vanamehest ja tema pojapojast.

Vanamees räägib pojapojale, kuidas iga inimese sees elab kaks hunti - hea ja kuri. Hea hunt paneb meid tundma headust, hellust, hoolivust, rõõmu, andeksandmist, usaldamist. Kuri hunt paneb meid tundma kurjust, pahameelt, õelust, kättemaksuiha, omakasu.
Need kaks hunti võitlevad inimese sees. „Vanaisa, aga kumb hunt võidab?” küsib pojapoeg vanaisa käest. „See hunt, kumba Inimene toidab” vastab vanaisa.

Kummaline... Elu on täis vastandlikke väärtusi ja nende kooseksistentsi.

Külmus ja lähedus, rõõm ja kurbus, heaolu ja valu, valgus ja pimedus, sünd ja surm. Ilma üheta poleks teist.
Mina nägin läbi enese valu omaenda tegematajätmisi. Seda, mida oleks tulnud teha selleks, et meil koos jätkuvalt hea ja mõnus oleks.

Ja nüüd, olles ise praegu selle hea tunde sees, tahan ma leida tee, kuidas on seda sidet, seda tunnet võimalik säilitada läbi aja.

Et iga kord, kui Sa vaatad mulle otsa, hakkaksid Su silmad samamoodi särama. Ja et sellest läheks alati nii nagu täna minu südames soojaks.

Keegi meist ei ole ju ideaalne. Ilu on vaataja silmades – me ise ilu tegijad

Et mis mulle meeldib..

Tue, 06 Jun 2006 21:45:48 GMT

Mulle meeldib suhelda. Rääkida mõtetest, unistustest.. Kuidas midagi saavutada. Sellest meeldib kirjutada ka;)
Meeldib filosofeerida, kogemusi jagada.

Mulle meeldib, kui minuga jagatakse huvitavaid asju, mis kusagilt loetud ja nähtud.

Kuulda uusi asju, põnevaid, mis avardavad maailma.
Mulle meeldib õues hullata, mürada, joosta ja natuke lapsik olla
aga teinekord ei viitsi ka.
Meeldib olla koos oma lastega

Meeldib häid filme vaadata ja pärast neid arutada
Meeldib lugeda ja sealt saadud mõtteid kellegagi jagada

Meeldib vesi ja päike ja sulgpall. Meeldib õues süüa ja magada;-)
Meeldib alasti päevitada ja alasti ujuda
Meeldib kaisus magada

Tunda end kellegagi ühtsena. Siis ei ole oluline, kas see inimene on kogu aeg füüsiliselt mu kõrval või ei.
Kui ma tean, et me oleme koos ja tahame koos olla, siis see teeb mind õnnelikuks.
Mulle meeldib, kui mõlemad pooled annavad teineteisele vabadust. Käia ja olla.
ja mulle meeldib, kui me tuleme kokku, et teineteisele energiat anda ja õnnelik olla.

Meeldivad pikad nädalavahetuse hommikusöögid hea kohvi ja hea söögiga
Jäätis. Itaalia köök.

Meeldib teha spontaanselt asju, mis pähe tulevad:) Mõtlemata, mis teised sellest arvavad
Olla natuke sinisilmne ja näha elus eelkõige head

Meeldib laulda. Hea muusika. Rütm. Tantsida nii, et tunnen partneri keha.
Meeldib flirtida. Aga ainult nendega, kes mulle meeldivad:)
Meeldib anda inimestele positiivsust ja sära. Olla natuke eriline;)

Mulle meeldib, kui on kiire ja palju teha. Olla asjalik ;-)
Ja meeldib, kui on aega ja saan rahulikult olla.
Oma lastega.
Iseendaga.
Oma mõtetega.
Sinuga.

Kas meie elus on asju, mis on meile saatuse poole ette määratud?

Sun, 07 May 2006 20:36:27 GMT

Ma ei ole ise tegelikut eriti n.ö. saatusesse uskuja. Rohkem oma valikute tegemisse.
Kuid viimasel ajal olen ma mõtisklenud... et kas meie elus on asju, mis on meie ellu ette määratud?

Et selles, mis on mõeldud Su ellu tulema, aitab sind salamisi kogu maailm? Olenemata Sinu enda nii poolt kui... vastu tegevusest?

Read Doris Karevalt

Sat, 15 Apr 2006 14:49:46 GMT

Üht inimelu teha nähtavaks

ja anda paljudele

päriseks

ei saa.

Jääb vahemaa,

jääb võõrastusevarjund.

Vaid sügav sõprus,

avar armastus

me erisusi lähendab ja liidab...

Olin üleni ootus

Fri, 14 Apr 2006 18:44:48 GMT

Ootasin aprilli esimest nädalat juba siis, kui hanged olid kõrged ja taevast päikest otsides leidsin vaid näole langevaid lumehelbeid...

Ootasin puhkust, kokkusaamist kalleima sõbraga, tutvumist Londoniga.... ootasin seda kui lunastust.
Ja kui see käes oli, ei olnud mul enam ühtegi ootust.
Teadsin, et kõik, mis iganes tuleb, on hää

Tsiteerides Lennart Meri sõnu (mida me teame läbi Tarja Haloneni järelehüüde )” tundsin, mida tähendab õnn ära tunda üks oma elu õnnelikumaid hetki veel enne, kui see hetk on möödas”

Elu on sellegipoolest täis vallatuid kurve.

See imeilus talv

Wed, 08 Feb 2006 20:39:55 GMT

See imeilus talv

See on lihtsalt fantastiline, mis praegu õues toimub..

Käisin laupäeval Tartus ja terve tee vaid imetlesin imeilusat lumme mattunud valget Eestimaa loodust.

Ja hommikud on hingematvalt ilusad - valge lumi igal pool...õues on alguses sinine ja siis valge...ja tõusev päike triibutab taeva roosaks.

Sõidan ja õhkan igal hommikul. Niimoodi on lihtsalt suurepärane päeva alustada :)