Siki: Minu Elu Hetkede raamat: Müügipärleid

Silmad on - aga ei näe, kõrvad on - aga ei kuule...

Wed, 09 Jul 2008 10:00:52 GMT

ÄP-s, Turundusblogis, kirjutab Mihkel Lauk:

Ühel suvisel päeval juhtus ime. Kokku said õige tarbija ja õige pakkumisega ning seda õigel ajal.

Sõidan meelsasti mootorrattaga. Paraku on sõiduvarustus puudulik - pole häid ja stiilseid saapaid. Valisin juba eelmisel aastal mudeli välja, proovisin ja paitasin, kuid talv tuli enne peale kui ostu ära jõudsin teha. Teadagi, rege ei tule meelde ju suvel rautada ja kes siis ikka atra talvel taipab seada. Selle aasta hooaeg oli aga käes ja oli plaanis paari päeva pärast pikemale tiirule minna. Tekkis väike mure, et kui vihma sajab, siis on ilma asjalike saabasteta niru sõita. Käisin juba mitu kuud erinevates poodides, aga asjatult, sest õige numbriga saabast ei õnnestunud leida.

Ime sündis, kui helises mobiiltelefon ja Motomarketi ingel teatas, et minu suuruses saapad on poes olemas. Hüppasin lakke ja tegin oma ammuoodatud kulutuse ära. Mind üldse ei häirinud, et ingel kareda mehehäälega rääkis. Eks hiljem meenus küll, et kirjutasin mitu kuud tagasi poes oma numbri kollasele lipikule.

Mida siit õppida? Ilmselt seda, et turundusime jaoks ei ole vaja muud kui natuke tervet mõistust. Siinkohal minu turundusime retsept:

   1. Suhtle ja kuula, mida tarbija sulle räägib.
   2. Jäta meelde, mida sulle räägiti.
   3. Sobival hetkel suhtle uuesti ja tee oma pakkumine.

Ainult kolm edu komponenti - seda on ju nii vähe! Ja ometi nii raske ellu viia. Silmad on - aga ei näe, kõrvad on - aga ei kuule. Paraku…

Artikli autor Mihkel Lauk on MRM Balti kontori juhataja.

Maasikakiusatus

Tue, 01 Jul 2008 20:54:37 GMT

Täna Nõmme turult maasikaid ostma minnes - olin täiesti raske valiku ees - kellelt osta.
Kõik letid olid maasikapakkujaid täis:) Kõigil ees kutsuvad sildid, üks magusam kui teine.

Jäin siis lõpuks ühe leti ette seisma. Maitsesin marju ja küsisin, et kuidas nemad selles maasikapakkujate hulgas suudavad eristuda, et klient just nende marju ostaks.

10 aastat maasikaäri ajanud perenaine vastas naeratades: "Meil ei ole raske. Teil, klientidel on raske. Valikut teha".

Mina, alati töötanud äris, kus klientide pärast joostakse jalad rakku, olin siiralt üllatunud, et sellise rahuga võib asja võtta. Natuke asja üle mõeldes, leidsin, et asjal on iva sees:)

Teksapüksid - esmatarbekaup nagu leib või šampoon

Thu, 03 Jan 2008 22:14:34 GMT

Ostsin endale eile uued teksad. Mitte et see iseenesest eriti tähelepanuväärne oleks :-) Aga selle tegevuse juures avastasin, et teksapüksid on puhas esmatarbekaup! Nagu leib või šampoon, ilma milleta tõesti ei saa lihtsalt hakkama!
Vanad teksad rebenesid katki ja see tundus lihtsalt uskumatu, kuidas võib olla ühest riideesemest nii sõltuv...
ee... nagu öeldakse, enne kui ei ole ilma jäänud, ei saa arugi, kuidas miskit niiväga armastad ja vajad.

Oi, mulle ei meeldi üldse mööda poode kooserdada... Kogu see tarbimishullus paneb mind õlgu võdistama...
Uuh... astusime siis Ülemiste keskuses peale mõningast kaupluseid pidi otsimist ühte teksapoodi - Denim Dream - sisse ja palusime müüjataril mulle sobida võivaid teksapükse näidata. Kui jalga proovisin ja hinnasilti nägin siis mõtlesin: „ohh, miks ma siia poodi üldse sisse astusin?!“ ... hind oli päris krõbe. Aga müüjatar oli nii abivalmis, polegi ammu sellist siirast suhtumist kohanud. Tavaliselt ollakse kas ükskõikne või kuidagi kohustuslikult meeldiv.

Müüja poolt võlus tema siiras huvi, kuidas mudel sobib, kas on vaja pikema säärega, lühema pihaga... rihm pükstele, et oleks parem proovida.... kohe uued versioonid näpus... Vau!

Olles ise selle ala inimene, olen ma päris tundlik teeninduse ja müügi suhtes. Muide, ma olen kunagi ühest poest (The BAG, Kristiines ) koguni ostmata jätnud kohvri, mida tahtsin ja vajasin! Lihtsalt seetõttu, et see müüja oli täiesti ükskõikne nii tehingu tegemise kui minu kui kliendi suhtes! Ostsin kõrvaltpoest!

Nii et püksid, mis istusid imehästi ja müüja, kes oli lihtsalt superhea... ja ma neelasin selle hinna alla.
Müüja suutis mind veel lõpus üllatada, juhendades (loomulikult ja viisakalt) kuidas teksaseid pesta (igal muul juhul oleksin vist hambaid kiristanud, et „mis te arvate, kas ma ise ei oska pesta..?!“ Ja nii sain ma teada, et peale selle, et teksaseid tuleb pahempidi pesta, ei tohi kindlasti kasutada pesupehmendajat (sest see rikub riiet – mida ma ei teadnud) ja pesta nii, et püksinööp on kinni :-D.

Selline mõnus kogemus, mis taaskord kinnitab tõsiasja, et lisaks kauba kvaliteedile ootavad kliendid müüjapoolset inimlikkust, hoolimist ja kaasamõtlemist. Ja kui sealjuures osatakse veel millegi uuega ootamatuna üllatada (nii esimese hooga elementaarne tunduv pesemisjuhend), siis on sinna kauplusesse tagasiminek kindlustatud.