Hingan juba ise… ilma hapnikumaskita :)

Tänaseks on aeg tiksunud juba vaikselt novembrikuu viimasesse nädalasse. Turud endiselt kukuvad, aga minus on taas jõudu klientidele toeks olla. Koduga…saab kõik korda:) Õues sajab valget värsket lund… puud on lume all lookas ja kõikjal on valged hanged… Lõppema hakkav päev värvib maailma sinakas-helelillaks.

Hingan sügavalt sisse, ja tunnen, et oskan – rohkem kui kunagi varem – püsida hetkes.
Ja see hetk on jumalik.

Mida ma siis ette võtsin? Et jõuda tagasi siia, iseendasse?

Kõigepealt otsisin üles ühe hea sõbra. Me pole viimasel ajal just väga tihedat sidet hoidnud (tänase kiire elutempo nähud), kuid teadsin, et ükskõik kui segane mu jutt ka ei ole, ta kuulab ja mõistab mind. Ja oskab anda mulle mingeidki suundasid, kuidas edasi minna.

Tema soovitusel lugesin läbi Neal D. Walschi raamatu "Jutuajamised Jumalaga" ja leidsin endale… ravitseja. Inimese, kellel on võime minu energiakanalid taas lahti teha ja liikuma panna. Temast ma siin lähemalt ei kirjuta, kuna olen kindel, et selliste inimesteni jõutaksegi ise. Siis, kui seda kõige enam vaja on.

Raamat sobis täpselt minusse. Ja tõi teatud… rahu.
Mõned mõttekillud sealt:
* Me kõik jõuame tõe juurde, milleks me oleme valmis.
* Tuleb elada oma tõe järgi. Vaid siis, kui loome enese mina, pole juhiseid vaja. Neid on vaja vaid siis, kui püüame olla, nagu mõni teine tahab…
* Tuleb püüda selgeks saada "Milline on see kogemus, mida ma soovin kogeda". Ja siis teha vastavad valikud. 
* "Elu on looming, mitte avastus" Minu elu on minu looming.
* Näen igas probleemis ja raskuses võimalust olla ja otsustada, kes ma tegelikult olen.
* Vaid egole on tähtis see, missugusena teised teda näevad.
* Abipalve – toetav mõte palve taga on "puudus". Tänupalve toetav mõte on "tänulikkus, armastus".

Nii et "Tänan Sind, et tood armastust ja kordaminekuid mu ellu":)

Ühed read veel, mis mind mõtlema panid: „Nii nagu Sa jagad aega, jagad Sa ka oma armastust“ – ütles mulle Mari-Liis.

Ääretult palju mõjus mulle Art Of Livingu korraldatud Yes+ kursus. Kirjutasin sellest ka ennist põgusalt. Sain kuus päeva iseenda jaoks, koos fantastiliste inimestega, kellest suurem osa oli tõesti valmis midagi endas muutma ja oma elus midagi teistmoodi tegema. 

Koos õpetajaga, kelle õpetatud hingamistehnikad, juhendatud joogatrennid ja arutelud/kogetud olukorrad enese ja teiste paremaks tundmaõppimiseks kandsid üllatavalt kiiresti vilja.
* Sain teada, et koguni 80% meie emotsionaalsest "saastast" on võimalik lahti saada hingamise abil!
* Sain selgeks, kuidas tõeliselt olla hetkes! Mitte lasta enda üle võimust võtta negatiivsetel mälupiltidel varasematest kogemustest või kartustest/hirmudest tulevase kohta.
* Õppisin tähele panema, mida mu meel teeb. Ja kuidas seda vaigistada:)
* Sain teada, et "what You resist, persists"
* Püüan kõike teha täiega – 100%!

Mõningaid näiteid meie kodutöödest:
– saada tuttavaks (tänavalt vmt) mõne võõra inimesega, saada tema kohta midagi teada ja jagada midagi endast;
– teha 5 "outrages kind acts";
– takistada vähemalt 3 inimesel tegemast midagi halba;
– teha midagi ilusat oma vanemate jaoks, etc.
Wow, kas pole?
Võimsalt ja kindlalt viib see organisatsioon ellu oma visiooni, milleks on (nagu muide JCI-lgi) Create positive change!

Aastavahetusel leiab aset sellesama kursuse järgmine seminar.
Indias, Bangalore`is. Seal praktiseeritakse peale Ayurveda hingamistehnikate ja meditatsioone ning jagatakse muudki põnevat ja mõjusat meie elus.
Tahaksin sinna väga minna! Hinnad on muidugi kreizid – tippaeg ja seetõttu koguni 24K…58K!? Eks näis – kui sinna minek on mulle mõeldud, siis ma saan kindlasti hea pakkumise 🙂

Nüüd ma siis naeratan, hingan ja hoian meele puhta. Energia liigub 🙂 Eks on veel valdkondi, kus on mõned "punnid" ees, aga küll seegi korda saab.

Asjad aga on lihtsalt hakanud sujuma! Tööalaselt, kodus, suhetes… Eelmisel neljapäeval oli veel koguni nii, et kõik asjad, millele me mõtlesin ja mida soovisin… kõik juhtusid! 🙂 Wow!

Nüüd tuleb jätkata alustatut. Ja (taas)luua positiivsust endas ja enda ümber. Seda, milline ma tegelikult olen.

Rubriigid: Siki mõtisklused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar